Õppekava:
|
1.moodul
Isikuandmed ja enesetutvustus |
|
|
Sisu:
päritolu, rahvus, keeled, kodakondsus kontaktandmed sünnikoht ja –aeg elukoht tegevusala, amet, töökoht haridustee (kool) huvivaldkonnad iseloom, välimus perekonnaseis, pereliikmed, sugulased rollid perekonnas |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-esitada oma isikuandmeid (nimi, aadress, telefon, sünnikoht ja –aeg, rahvus, vanus) jm endaga seotud faktiteavet -end lühidalt tutvustada ning samasest tutvustusest aru saada -esitleda teisi -kirjeldada isikute välimust ja iseloomu -kirjeldada oma perekonda -kirjeldada oma hariduslikku tausta, elukutset, hobisid ja huvisid -rääkida, mis talle koolis meeldis jam is mitte, ning oma eelistusi lühidalt selgitada – vastata küsimustele oma keeleoskuse ja praktiseerimisvõimaluste kohta ja samalaadseid küsimusi esitada |
|
2.moodul
Kodu ja elamine |
|
|
Sisu:
eluase, ruumid, sisustus maa- ja linnakodu kodukoht ja selle ümbrus kodu- ja lemmikloomad argipäev kodus kodune majapidamine ja tööjaotus |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-vastata küsimustele oma eluaseme kohta ning ise samalaadseid küsimusi esitada -kirjeldada lühidalt oma kodu lähiümbrust -kirjeldada lühidalt oma pere kodust elu, küsida samalaadset infot vestluspartnerilt -kirjeldada oma majapidamist ja kodu sisustust -jutustada lühidalt oma päevast ja küsida samalaadset infot teistelt -jutustada lühidalt oma kodu- või lemmikloomast |
|
3.moodul
Töö ja elukutsevalik |
|
|
Sisu:
tööjõuturg, töötus töö otsimine ja pakkumine töökeskkond töökollektiiv ametialased suhted, karjäärivõimalused |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-vastata lihtsatele küsimustele oma ameti ja töökoha kohta ning esitada samalaadseid küsimusi -jutustada lühidalt oma elukutsest ja töökohast -lühidalt kirjeldada oma tööga seotud kavatsusi -lühidalt kirjeldada oma tööpäeva -vastata rutiinsetele tööülesannetega seotud küsimustele |
|
4.moodul
Vaba aeg ja reisimine |
|
|
Sisu:
harrastused ja huvialad vaba aja veetmise võimalused kultuuri- ja meelahutusüritused kirjandus, muusika, kunst, teater, kontserdid, näitused, muuseumid, sport, televisiooni- ja raadiosaated arvuti ja Internet sõbrad ja tuttavad reisivõimalused majutus reisielamused ja vaatamisväärsused kodupaiga vaatamisväärsused võõrad maad ja rahvad |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-rääkida oma huvidest, hobidest, vaba aja veetmise eelistustest ning samasuguseid küsimusi esitada – hankida konkreetset laadi infot oma huvialade kohta – jutustada lühidalt oma kodust ja selle ümbrusest – jutustada oma päevast ja küsida samalaadset infot teistelt – vastata küsimustele oma liikumisharrastuste, muusikalise maitse ja lugemisharjumuste kohta ning samalaadseid küsimusi esitada – hankida ja edastada faktiinfot kultuuri- ja meelelahustusasutuse lahtiolekuaegade, piletihinna, jms kohta – jutustada lühidalt mõnest meelelahutusüritusest – nimetada erinevaid maid ja rahvaid, rääkida lühidalt reisimis ja reisisihtkohtade eelistustest – hankida, üles kirjutada ja jagada infot ühistranspordi sõiduplaani või reisi kohta – osta sõidupiletit, teatada oma sõidu sihtpunkti – küsida ja juhatada teed toetudes kaardile või plaanile ning mõista samalaadset infot – mõista vaatamisväärsuste kohta käivat numbrilist põhiinfot -broneerida tuba hotellis -kirjutada postkaarti puhkusereisilt -teatada, kuidas soovib teenuse eest tasuda |
|
5.moodul
Ühiskond |
|
|
Sisu:
info hankimine ja edastamine asjaajamine asutuses kohalikud omavalitsused Töötukassa maksuamet politsei ajakirjandus, raadio, televisioon kool ja kodu haridussüsteem ja õppimisvõimalused, täiendusõpe, õpingud välisriigis |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-hankida konkreetset laadi infot asutuste asukoha, lahtiolekuaegade ja teenuse liikide kohta -vastata lihtsamatele küsimustele (isikuandmed, jmt) – mõista lihtsaid teenusetutvustusi, juhendeid, silte – hankida konkreetset laadi infot meediast (kuulutuste lugemine, ilmateade, jmt) – täita isikuandmetega ankeeti, esitada lihtsat faktiteavet enda ja haridustee kohta -kirjeldada oma haridust ja koolielu, küsitleda vestluspartnerit samal teemal -jutustada mõne lühikese loo oma kooliajast või õppimisest -nimetada haridusasutusi (lasteaed, põhikool, gümnaasium, ülikool, kutsekool, jne) – lühidalt selgitada oma edasiõppimise kavatsusest |
|
6.moodul
Keskkond ja geograafia |
|
|
Sisu:
loodus- ja tehiskeskkond maa ja linn keskkonnaprobleemid ilmastik |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-kirjeldada oma kodukohta -küsida oma asukohta ja anda sellest infot -küsida ja juhatada teed -aru saada ilmateate põhisisust -kirjeldada konkreetse ajahetke ilma -leida maakaardilt kindlat infot -nimetada mõningaid loomi, linde, taimi, keskkonnaobjekte, keskkonnaprobleeme |
|
7.moodul
Inimsuhted |
|
|
Sisu:
küllakutse ja külaskäik kohtumised inimestega sõprus ja tutvus kirjavahetus suhtlemine ja internet tähtsad sündmused |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-kirjutada küllakutset – jutustada lühidalt mõnest sündmusest, nt oma sünnipäeva tähistamisest -jätta ja edastada lühikesi sõnumeid ja teateid -tutvustada ja kirjeldada inimesi nii välimuselt kui muudelt omadustelt -kutsuda kaaslast meelelahutus- või kultuuriüritusele ning ise samalaadsele kutsele vastata |
|
8.moodul
Igapäevane elu |
|
|
Sisu:
olmeprobleemid inimene kui teenindaja post telefon, mobiilside ja pakutavad teenused teenindusasutused (juuksur, ilusalong, kingaparandus jne) sisseostude tegemine ostukohad (lahtiolekuajad, hinnad, makseviisid jne) toiduained tarbekaubad hind ja kvaliteet interneti- ja kataloogikaubandus soodustused toitumisharjumused söögikohad ja väljas söömine ühissõidukid isiklikud liiklusvahendid |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-kirjeldada oma igapäevaseid olmetingimusi ning neid üldsõnaliselt võrrelda näiteks eelmiste elukohtadega -jutustada oma päevast ja küsida samalaadset infot teistelt -hankida ja edastada konkreetset faktiinfot teenindusasutuste asukoha ja lahtiolekuaegade kohta -hankida infot kaupade koguse, mõõtude või suurusnumbri ja hinna kohta -küsida tarbekaupu -jutustada sooritatud ostudest, keskendudes pigem nende kvantiteedile kui kvaliteedile -üldsõnaliselt kvõrrelda kaupade hinda ja kvaliteeti -aru saada sooduspakkumistest -vastata klienditeenindaja abipakkumisele -teatada makseviisist -kirjeldada oma igapäevaseid toitumisharjumusi -hankida infot erinevate söögi- ja joogikohtade asukoha, lahtiolekuaegade ja hinnaklassi kohta -broneerida restoranis lauda -tellida menüü põhjal sööki ja jooki -teatada, kas soovib toitlustusasutuses tasuda sularahas või pangakaardiga -aru saada lihtsatest päevapakkumistest -pakkuda ja paluda söögilauas sööki ja jooki -mõista ja ümber kirjutada retsepte -hankida, üles kirjutada ja jagada infot ühistranspordi sõiduplaani või reisi kohta -osta sõidupiletit, teatada oma sõidu sihtpunkti -küsida ja juhatada teed toetudes kaardile või plaanile ning mõista samalaadset infot |
|
9.moodul
Tervis ja heaolu
|
|
|
Sisu:
enesetunne ja tervislik seisund arstiabi tervisesport õnnetusjuhtumid ja haigused ravimid suitsetamine, alkohol, narkootkumid |
A2-tasemel keelekasutaja suudab:
-teatada lühidalt oma halvast enesetundest -küsida infot arsti vastuvõtuaegade kohta -lühidalt kirjeldada enda või oma lähedaste tervislikku seisundit ning mõista samalaadset infot -osta apteegist käsimüügiravimeid -mõista ravimi infolehe põhilist faktiteavet -lühidalt rääkida oma sportlikest huvidest ja harrastustest -nimetada kahjulikke harjumusi (suitsetamine, jmt) ning öelda, kas endal on kahjulikud harjumused |
A2
ÜLDINE
Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste
valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht,
töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat
info vahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete
abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada
oma vajadusi.
KEELEPAGASI ULATUS – kasutab lause põhimalle ning meeldejäetud fraase ja käibeväljendeid, et vahendada lihtsat teavet igapäevastes tavaolukordades.
GRAMMATILINE KORREKTSUS – kasutab küll õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb sageli vigu ka grammatika põhivaras.
KÕNE LADUSUS – oskab end mõistetavaks teha väga lühikeste lausungite abil, kuid sageli on märgata pause, ebasobivaid alustusi ja ümbersõnastamisi.
SUHTLUS – oskab vastata lihtsatele küsimustele ja väidetele. Oskab märku anda, kui saab jutust aru, kuid mõistmisraskuste tõttu ei suuda ise vestlust ülal hoida.
TEKSTI SIDUSUS – oskab siduda sõnu ja fraase lihtsate sidesõnade abil.
Kasutatavad metoodikad
Täiskasvanute õpimotivatsiooni ülevalhoidmiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused:
- turvaline ja toetav õpikeskkond (koostöö ja vastastikune austus õpetaja ja õppijate vahel, tingimustele vastav õpperuum);
- huvi õpitava aine vastu, selle olulisus igapäevases elus;
- õpetajapoolne toetav tagasiside;
- erinevate õppemeetodite kasutamine.
Lähtuvalt eeltoodust ja sellest, et õpetamisel toetatakse õppuri iseseisvust ja aktiivsust, kasutatakse vene keele õpetamisel erinevaid metoodilisi lähenemisviise, millest kaks peamist on:
I kommunikatiivne metoodika
Rõhuasetus on interaktiivsel õppimisel ja õpitava keele kasutamisel, keeleõppes kasutatakse õppija isiklikku kogemust, õpitut seostatakse keelekasutusega väljaspool keeletundi. Õppijaid julgustatakse suhtlema algusest peale (õppija ei karda vigu teha).
Eesmärgiks on saavutada suhtluspädevus. Põhirõhk on aktiivsel suhtlemisel, rollimängudel ja paaristööl. Selle meetodi puhul on olulisem/aktiivsem roll õpilasel, õpetajal on toetav roll.
II Aktiivõppe metoodika
Aktiivõppe meetod on kogemuse kaudu õppimine. Kasutatakse paaris- ja rühmatööd, ajurünnakut, arutelusid, rollimänge. Meetod kujundab koostööoskusi, iseseisvat mõtlemist, arendab suhtlemisvilumust.
Keeleõppes arendatakse kõiki osaoskuseid: kirjutamine, lugemine, kuulamine ja rääkimine, grammatika.
Vene keele kursus sisaldab lähtuvalt sihtgrupi vajadustest nii üldkeelt kui ka tööalast vene keelt.
Õppevahendid ja õppematerjalid
Vastavalt grupi keeletasemele valitakse õppuritele välja õpikud, mida kasutatakse õppeperioodi vältel, samuti saavad õppurid paljundatud õppematerjalid, mis kursuslaste jäävad alles ka pärast kursuse lõppemist.
Täiendavalt kasutatakse:
ühepoolsed sõnakaardid
kahepoolsed sõnakaardid
grammatika tabelid
dialoogide tekstid
situatsioonide dialoogide tekstid
video- ja audiotehnikat
ÕPIVÄLJUNDID
Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste
valdkondadega (näiteks info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht,
töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat
info vahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete
abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada
oma vajadusi.
Õppeprogrammi aluseks on võetud Euroopa Nõukogu ühtne keeleoskustasemete üldskaala
LÕPETAMISE NÕUDED:
Kursuslane osaleb vähemalt 75% auditoorsetes tundides, sooritab arvestuslikud ja iseseisvad tööd. Lõputest loetakse positiivsele tulemusele sooritatuks, kui õigete vastuste arv on 60-100% maksimaalsest punktide arvust.
Koolitusel osalemise kontrolli viis: osavõtugraafiku alusel.
Koolitatava lõputunnistuse liik/vorm: tunnistus